Suusadoseering suureneb

Täna sai siis juba teistkordselt Kõrvemaal suusatamas käidud. Ühistreening jäi ära, sest Hannes ravis pead (sorry, võibolla ka mitte, kuid kooli kokkutulek tal igatahes oli...).

Kui Tallinnas oli ilm natuke nukker ja löpane, siis Kõrvemaal oli sulailma ainult aimata. Lund oli reedega võrreldes veidi juurde tulnud, ja seega musti kohti rajal veelgi vähem. Rada oli väga hea. Ja mets endiselt ilus. Kohati oli sulalumi, jää ning kõva rajapõhi kõik korraga tunda, seega heast libisemisest rääkida ei saanud. Rahvasti oli päris palju (s.t. autosid), kuid rajal neid väga palju ei olnudki (kui keskuse ümbrus välja arvata).

Sai taas (kogemata) tehtud 16 km ring ning aega kulus 1.22; kaloreid 730. Oli natuke raskem kui reedel. Samas tempo oli sama. Sõitsime Roometiga üksteise sabas ja seetõtttu oli tal (taas) eksklusiivne võimalus näha minu kahte lähemat tutvumiskontakti suusarajaga. Üks oli ikka tõsine matakas konarlikul laskumisel, mis oli ai-ai-kui valus. Külg on vist küll homme sinikaid täis. Bikiinidest tuleb ilmselt mõneks ajaks loobuda. Teine kukkumine oli puhtalt oma pudrude jalgade tulemus. Ei mäletagi millal viimati kukutud sai; aga noh, sel nädalal juba ikka liigutatud ka - teist nädalat järjest tuli rohkem kui 6-tunnine treeningnädal. Kokku on vist 6.07 ('vist' sellepärast, et oskasin sel nädalal oma pulsikellast ilma jääda:(, tuli siis väike liitmistehe teha). Eelmisel nädalal oli ca 6.17. Ujumisi seal sees ei ole, sest siis ei ole kella käe peal.

Aga nüüd siis lubab sulailma ning ei tea, millal jälle suusatada saab... Aitäh kõigile treeningkaaslastele - sattus kuidagi toredalt nii, et mitte kordagi ei käinud trennis sel nädalal üksinda.

Pilt: Kõrvemaa mets; Assar Jõepera