Vahepealseid toimetusi

Pühapäeval õnnestus taas sattuda Elioni etapile - seekord oli tegemist Elva rattamaratoniga. Ehkki mu Elionide karjäär teab mis märkimisväärne pole, siis tundus seekordne rada kuidagi pisut igav. Võibolla sellepärast, et vorm on kehv, või hoopis sellepärast, et 66 km mööda ühetaolist rada (vahepealsete mudaste vahepaladega) oli minu jaoks natuke liiast. No, igatahes midagi närvekõditavat (õnneks) minuga rajal ei juhtunud vaatamata sellele, et nägin tervelt neljal korral vilkuritega huilgavat kiirabiautot. Noh, jah... ja ka motokrossiradade rattaga läbimine ei ole just minu esimene eelistus, kuid seda on viimastel võistlustel juba õige mitu korda praktiseerida saanud... Ilm õnneks alt ei vedanud, paduvihmad võistluse ajaks igatahes lakkasid, ja lõpus sai juba päris palavat päikesepaistet nauditud.

Veidi ebaausaid võtteid kasutades õnnestus mul seekord ka vennakesele ära teha:) Ta nimelt sõi viimases toitlustuspunktis Vapramäe silla peal kui ma parasjagu mööda sõitsin. Kuna olin just ühe punase motikakiivriga tüübi, kes koos väsinud sõbraga, kes meie kõrval stardijoonel olid, kätte saanud, ja asi oli just natukenegi huvitavamaks läinud; ei tahtnud seisma jääda (joogipudeli olin lasknud ka eelmises toitlustuspunktis ära täita). Ei hakanud siis Priitu hüüdma ka. Seega siis saingi niimoodi mööda, et ta ei teadnudki, et ma juba ees olen:) Lõpuks siis võitsin teda 2 minutiga. Olgu siis siinkohal kõikide (ex)wilokate tulemused ära toodud:
183 Roomet 02:23:21
437 Hannes 02:39:49
903 Piia 03:19:53
911 Priit 03:21:25
Kõik tulemused on siin.

Elva etapiga mu Elionide karjäär selleks aastaks ka ilmselt lõppeb, sest ülejäänud etapid ei taha hästi kalendrisse sobida. Rattasõit ei ole just mu esimene eelistus, ehkki seda vist harjutada siiski tuleb.. Sügisese Tartu rattamaratoni peale veel mõtlen.

Eelmisel nädalavahetusel sai kolm päeva osaletud Võrumaal Ilvesteatel. Üheks meeldejäävaimaks seigaks oli kindlasti rahe-, vihmasadu ning torm esimese päeva lõpus. Õnneks olin mina küll selleks hetkeks metsast väljas (esimesel päeval startisid kõik vahetused korraga ühisstardist), kuid läbimärjaks sai ikkagi... Oli tore võistlus, võistlesin Tammede II võistkonnas. Võrreldes eelmise aastaga, kus osavõtjaid oli väga vähe, oli seekord tase tunduvalt kõvem ja rahvusvahelisem. Nii meie esindusnaiskond, kui meeskond said kolmanda koha. Meie tiim oli seitsmes. Oma jooksudega jäin esimesel kahel päeval rahule. Viimasel päeval tegin palju rumalaid vigu eelkõige raja lõpuosas. Samas oli jooks väga raske; rattasõit pole selle kõrval midagi. Tulemused on siin.

Viimasel päeval hakkas mind ka kimbutama korralik kurguviirus, mis õnnestus kuskilt külge pookida. Ei olnud üldse tore. Selle käes vaevlesin tõsiselt terve eelmise nädala; seega jäi treeningutesse täielik auk. Nüüd tundub, et asi korras, kuid plaanis on õige pea mõni nädal võistlustest ja tööst puhata. Mmm.