Tammedega Jõulumäel

Novembri viimase laupäeva hommikul oli põhjust keerata nina Pärnu poole, kuna keskpäeval oli plaanitud klubiga kokkusaamine, et ikka lõppenud hooaja saaks väärikalt ära saata.

Algas kõik võistkondadeks, ehk paarideks jagamisega, mis ühtlasi tähendas väikest kasulikku 'tutvumisringi'. Tõepoolest - häbi tunnistada, kuid suuremas ringis ei ole minul au olnud klubiüritustel osaleda ning seetõttu tunnen pigem eakaaslasi, kuid mitte vanemaid klubikaaslasi. Paaridesse jagamine oli üsna meeleolukas. Erkki ja Merle olid vaeva näinud, et saaks loosida enam-vähem võrdseid paare, parim oli aga see, et loosi tahtel osutusid nemad üheks paariks;)

Esimene ala oli munavise. Päris lahe ala oli:) Mõned munad põrkasid tükk aega murul, kuid puruks ei läinud. No, ka minu ja Riho muna pidas ka üsna kaua vastu. Viimaste, juba väga kaugelt visatud visete puhul aga muutus hoog juba niivõrd suureks, et muna sai minu poolt kinnipüüdes üsna kurva lõpu. Sellel alal olin mina vist osavaim - kogu nägu, õlg ja rinnaesine olid munalögased;)
Järgmine ala oli teateorienteerumine. Kõik võistkonnad jooksid 4 ringi (mõlemad võistlejad said teha seega 2 ringi). Punktid olid kenasti maas, ja Jõulumäe mets ilus. Esimeselt vahetuselt ei tahtnud teise variandi võistlejad kuidagi tulla.. Lõpuks siiski said kõik metsa; jooksin mõlemad ringid reljeefikaardiga. Esimesel ringil jäin täpselt kaks korda hätta, aga vahva oli ikkagi.. Teisel ringil Erkki turvas mind, ja jooksis terve raja järel. Peaaegu oleksime Edithi kätte saanud ja talle ära teinud, kui ma poleks lõpu eel uimama hakanud;)




Kolmas ala tuli peale sauna ja õhtusööki (viimane oli tõeline pikk jõululaud..). Alaks oli viktoriin. Saue valla elanikuna ei teandud ma Saue linna asjadest (ega suurt ka muudest teemadest) mittekuimidagi. Aga polnud viga, Riho oli kodutöö üsna hästi ära teinud. Kokkuvõttes saime üsna keskmise koha; Saue Tammede parimateks osutusid Pets ja Lilyon. Pets kommenteeris seda nii, et ta oli lihtsalt võitjaga ühes võistkonnas..

Edasi kulges õhtu erinevaid loomingulisi grupeeringuid tekitades..

Pühapäeval olime nii tublid, et sättisime Viiviga end juba üsna varakult Jõulumäe metsade vahele kepikõnniringile. Kokku keppasime veidi üle kahe tunni. Oli väga mõnus ilm, mitte ainsatki tilka vihma ja lumi oli metsa alt ka täiesti ära sulanud. Teel Tallinna sadas juba kahtlast ollust, ja halli Tallinna jõudes oli päris hea meel, et trenn juba ära tehtud sai..

Pildid: Jüri Märtmaa