Kõrvemaal

Paistab, et eelmisel aastal olin vist olnud nii tubli tüdruk, et jõuluvanad käisid veel peale jõulegi.

Jah, 10. ja 11. jaanuaril sai nii mõnigi tund metsas mütatud, luuletusi loetud, kukerpalle tehtud, puud mõõdetud, hommikuni rokitud ja veel järgmiselgi päeval suusaringe sahistatud. Üllatusi oli omajagu, ja kingitusigi jätkus kõigile...



Lisaülesannetest tuli küll vist puudu, sest viimases punktis vaatas nii mõnegi näolt vastu pettumus, sest rohkem ei antudki ülesandeid teha.

Ja minul on nüüd uueks hooajaks tutikad võistlussuusad ja udupeen spordikell...
Hmm, ei tea, mida see küll tähendab?

See, et sain WILO kirjadega professoriportfelli, mida annab ka seljakotiks tuunida, pidi tähendama seda, et doktoriõpingud ootavad veel ees...
No, tänud igaljuhul...

Ja sellest ei saanud ka aru, et... millepärast nende jõuluvanade jalanõud nii tuttavad tundusid...

Suuur aitäh ka ilmataadile.