Tartu Maratoni rajal võitlemas

Möödunud nädalavahetusel oli kindel plaan suusaradu katsuda.
Sattus nii, et laupäeva hommikul, mil oli lausa ideaalne suusailm, sai uisutatud hoopis koduseses Harku metsas. Väga mõnusad rajad olid, muide. Seda tuvastasime ka mõni päev varem Assariga sealkandis tiirutades.

Kuna aga sõitsime laupäeval lõunaosariikidele lähemale, siis oli kindel plaan teha pikem maratoniettevalmistus Tartu Maratoni

rajal. Hooldetiim olemas, nägi skeem ette, et Roomet stardib kõige kaugemalt, mina veidi eespoolt ning mu isa viib auto kõige ette Palule ning sõidab ainukesena edasi-tagasi... Plaan oli hiilgav, kuid hommikune ilm ja enesetunne polnud seda mitte. Siiski sai kõiki loodusseadusi eirates hommikul suusad autosse pakitud, ja Roomet Matul lörtsisajuse raja äärde poetatud... Sulailm ja rohke märg lumi ei toonud esile just teab-mis vaimustusepuhangut, sest suuski pidama saada tundus pea võimatu. Siiski peale väikest määrimispausi jäi Roomet rajale ning minu rajale astumise koht oli peale Harimäge. Pärast kolmanda korra pidamiskihi pealetellimist loobusin testimast, sest rajal, kus sel päeval veel POLNUD VEEL ÜHTKI JÄLGE, polnud mõtet otsida ka värskel märjal lumel mingit pidamist. Roomet samuti helistas, et

määrib tagapool oma suuski ringi, ja liikumine vaevaline... Ukerdasin siis minagi minema; laskumistel nägin kurja vaeva, et üldse edasi liikuda. 4o minutit lükkasin esimest jälge. Lõpuks enne Kuutsemäge oli juba pühapäevasuusatajaid rajale sattunud. Seejärel enam nii hull ei olnudki. Kuid telefoni aku sai tühjaks.. Ja väga hea;) Sest seetõttu ei olnud enam varianti katkestamiseks. Tuli lõpuni sõita. Ka Roometil. Tegelikult osutus mu suusk üha paremini pidavaks, ehkki ilm muutus vahepeal isegi külmemaks. Isa sain kätte ca 4 km enne Palut, ja Roomet järele ei jõudnudki, nagu näha, ei olnud ka temal kõige kergem;) Kokku kulus minul selle lühikese rajalõigu läbimiseks ikka palju - 2.40. Sellise tempoga kuluks maratoni läbimiseks julgelt üle kuue tunni! Usun siiski, et oli vägagi kasulik trenn.

Ja pole vähetähtis, et Tartu Maratonil on rivis kogu WILO tiim - Roomet, Hannes, Tõnu ja mina!

Lisaks korralikule treeningule sai jälile ka ühele WILO hästihoitud saladusele - nimelt kuulsin üht saunalugu, mis rääkis sellest, kuidas üks mu kaua aega kadunud asjade nimekirjas olnud crafti pluus pärast pikkki eksirännakuid, (mis said alguse Pühajärvel xdreamil) umbes aasta tagasi müstiliselt minu koju kappi tagasi jõudis:)))