Eesti MV lühirajal ja teates

Sellaastastest orienteerumise Eesti lühiraja ning teate meistrivõistlustest mul suurt midagi rääkida ei ole. Ja sellest on väga kahju, sest hea koht välja joosta oli seekord üle aastate lihtne.

See, et mu stardipositsioon vilets oli, ei olnud üllatus; tagantvõistlejatele lohade sisseajamine võib võtta küll pisut aega, aga oma jooksu see tegemist poleks see takistanud. Väga paljudel Eesti MV-l (ka juba noorteklassides) olen startinud esimesena. Aga jah, seekord oli asi võistlusest ikka väga kaugel; nautisin ikka täie raha eest:) Kohe esimese punkti eel hakkas viltu vedama, ning õiget rütmi kätte ei saanudki. Aga minu nägemus kaardijoonistajaga antud piirkonnast ei kattunud. Seega sai kohe esimese punktiga korralik viga tehtud (paistis, et päris paljud eksisid seal, sest kaardil ei kajastunud reljeef päris seda, mida ette kujutain, ning see ajas totaalselt segadusse), ja loobusin seejärel tõsiselt ponnistamast. Paar tagantstartijat sai mind kohe kätte, kuid nendel õnnestus vähemalt eest ära joosta, ja seega läbisin raja üksinda. Mõtlesin rajal olles korduvalt, et olen konkurentsitult kõige viimane. Aga oh imet - pärast selgus, et Edith ja Marje, kellega meil oli vaja lahendada, kes jookseb järgmisel I võistkonnas II vahetust, olid peaaegu sama kehva jooksu teinud kui mina. Oleks pidanud ikka end pisut liigutama motiveerida. Aga kohe algul tundus juba niii lootusetu olukord, mis motivatsioonile juurde just eriti palju ei andnud:( Selgus, et ca 10-minutilise kaotusega võitjale(!) (mis oleks mulle sel päeval enamvähem võimetekohane olnud), oleks olnud võimalik lõpetada 5.-ndana. Oleks-poleks. Kedagi ei ole süüdistada - ise olen süüdi... Siit moraal - ei tasu lippu ikka alla lasta; ükskõik kui lootusetu seis tundub...

Teatevõistlus oli aga minu jaoks sama ilmetu (tore, et meie I võistkond võitis; Edith tegi parema jooksu, kui mina sel päeval oleks suutnud!). Jooksin Saue Tammede II võistkonnas I vahetust. Kui kuni 12.nda punktini võib jooksuga enam-vähem rahule jääda (jooksutempot küll arendada ei jõudnud; ka selg tegi pisut haiget), siis lõpu eel lugesin lausa kahel korral suusaradade ning tiheda punktirägastiku sees vale etappi ning jooksin täiesti vales suunas keset Valgehobusemäe jooksuradu enne kui jälle taipasin... Nii pika raja puhul on mu keskendusmisvõime ja ka jooksutempo hetkel ümmargune null...

Aga vähemalt sai hulga aja rahvast nähtud ja paar lahedat suvepäeva veedetud. Ja laupäeval käisin esimest korda elus jalgpalli vaatamas - Eesti-Horvaatia:)

Lühiraja tulemused

Teate tulemused

Homme siis Ülemistes Harjumaa MV teates ning nädalavahetusel juba öine Xdream
Saame näha!

Piia