Jah, sel aastal siis sai teoks ajalooline hetk, mil leidsin end Tartu rattaralli lühikese raja stardist. Ikka selleks, et oma rattasõiduoskust pisut parendada. Otsustasin Rattaralli kasuks tegelikult ka seetõttu, et olin laupäeva õhtuni Eestist ära, ja seetõttu ei saanud osaleda Balti meistrivõistluste rajal orienteerumises. Kuna aga mu rattale olid alla pandud peenikesed kummid, ning ka tiim oli igati uhke - sõitsime Tartusse neljakesi - Roomet, Priit, Margit ja mina. Margiti vastutusrikasteks ülesanneteks oli sel aastal hooldusmeeskonna töö eest vastutada, pilte teha ning ka autojuht olla. Seega - polnud mul erilist võimalust ka kuidagi stardist eemale vingerdada:-)
Varasematel aastatel olin kindel, et minust ei saa mitte mingil juhul rahvast täis rajal asfaldil rallijat. Olin grupis kukkumistest nii palju kuulnud, ja see hirmutas. Eriti veel, kui puudub grupisõidu kogemus. Aga see sai siiski teoks! Ja mul jäi nimetatud üritusest üllatavalt positiivne mulje. Aga ilmselt kui oleksin kukkumisse sattunud, siis oleks ehk teine asi...
Minu sõidutaktika oli siiski üsna vale - olin 90% üksi või paariliikmelise pundiga, kellel tuules sõita ei saanud; pigem tegin ise tööd. Aga alguses lasin ka kõigil minna, kes enam-vähem minu tempos sõitsid. Kartsin trügimist-kukkumist & ootasin mil küll rahvast hõredamaks jääks, et saaks sõitma hakata. Algajate asi. Nüüd tean, et see oli viga, aga samas oleks olnud ka narr hullult kukkuda & pikka aega rivist väljas olla; eriti kui ürituse tulemus mulle täielikult kolmandajärguline on... Kiirabil oli igatahes palju tööd - päris tihti tuli teed teha kiirabide läbilaskmiseks.
Sõit ise kulges üsna rahulikult, ohtlikke kukkumisi ei näinud, ilm oli ilus. Ainult enne Pangodit oli meeletu tuul ning vastumäge väntamine; seal oleks küll keegi vedaja ära kulunud. Õnneks enne Ülenurmet siiski leidus paar meesterahvast, kes käskisid mul enda tuulde võtta. Vahelduva eduga see ka õnnestus; lõpuspurdi tegin siiski üksi. Aga päris tore oleks olnud, kui terve tee selliseid suure seljaga mehi oleks leidunud; paistis, et neile oli lausa auasi, kui mõni naisterahavas neil taga troonib:-)
Roomet, vana rattaralli kala, püüdis algul kõvasti pingutades (meie startisime eelviimasest stardigrupist, Priit grupp eestpoolt) suure grupi kinni, ning sõitis seal praktiliselt terve raja. Priit küll nii head gruppi vist ei leidnud, kuid võrkpalluri kohta tegi väga hea sõidu!
Roomet: 2.00.14
Priit: 2.05.51
Piia: 2.23.22
Pärast võistlust veel Viljandimaal väike kosutav saun, suplus ning õhtusöök, mis lükkas Tallinnasse jõudmise üsna hiliseks...
Tulemused
Pildil (keskel, kui hoolikalt vaadata) finišeerib autorilegi üllatuslikult Roomet; autor Margit; veel pilte
Sõit ise kulges üsna rahulikult, ohtlikke kukkumisi ei näinud, ilm oli ilus. Ainult enne Pangodit oli meeletu tuul ning vastumäge väntamine; seal oleks küll keegi vedaja ära kulunud. Õnneks enne Ülenurmet siiski leidus paar meesterahvast, kes käskisid mul enda tuulde võtta. Vahelduva eduga see ka õnnestus; lõpuspurdi tegin siiski üksi. Aga päris tore oleks olnud, kui terve tee selliseid suure seljaga mehi oleks leidunud; paistis, et neile oli lausa auasi, kui mõni naisterahavas neil taga troonib:-)
Roomet, vana rattaralli kala, püüdis algul kõvasti pingutades (meie startisime eelviimasest stardigrupist, Priit grupp eestpoolt) suure grupi kinni, ning sõitis seal praktiliselt terve raja. Priit küll nii head gruppi vist ei leidnud, kuid võrkpalluri kohta tegi väga hea sõidu!
Roomet: 2.00.14
Priit: 2.05.51
Piia: 2.23.22
Pärast võistlust veel Viljandimaal väike kosutav saun, suplus ning õhtusöök, mis lükkas Tallinnasse jõudmise üsna hiliseks...
Tulemused
Pildil (keskel, kui hoolikalt vaadata) finišeerib autorilegi üllatuslikult Roomet; autor Margit; veel pilte
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar