Jukola

Nii kiire on olnud, et viimased muljed on kõik kirja panemata. Ühe teen siiski ära - nimelt sai 14. juunil käidud Tamperes viimastel aastatel juba traditsiooniks kujunenud Jukola teatejooksul (õigemini küll Venla, sest naiste võistlus kannab seda nime). Huvitav küll, mitmed viimased üritused (Viljandi järve jooks, Tallinna rattamaraton..), kus osalenud olen, on osalejarekordid löönud. Nii ka seekord - stardis oli koos meestega 'ainult' 14062 võistlejat. Tegemist oli kõigi aegade osavõturohkeima Jukola jooksuga – startis 1454 meeskonda 10178 võistlejaga. Naisi oli 971 neljaliikmelist naiskonda 3884 võistlejaga. No, sellel võistlusel mina ilmselt rekordi mõjutajaks ei olnud, sest olen sellel võistlusel käinud vist juba viimased 4 aastat, ja paar korda ka mõned aastad tagasi.

Seekordne osalemine oli natuke isemoodi, sest seiklesin eelmisel ööl kohale otse Rumeeniast vahetades Anu juures Helsingis oma kohvri o-asjade vastu. Selle eest pean tänud ütlema Anu vanematele, kes koti kenasti Helsinkisse ette tõid. Ja lisaks tähistati Jukolal ka Anu tüdrukute õhtut, millest mina kahjuks oma tiheda graafiku tõttu siiski suurt osa ei saanud.

Stardis olime seekord pisut teistsuguse Tammede võistkonnaga kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Esimest vahetust jooksis Marje, teist Edith, kolmandat Anneli ja mina täitsin ankru rolli. Numbriks oli eelmisel aastal välja joostud 137. Eelmise ja üleelmise aasta esimese vahetuse jooksja Kirti jooksis seekord Helsingin Suunistujate võistkonnas koos Anuga, Viivi-Anne otsustas Kape võistkonna abistamise kasuks; seega oli võimalus ka Annelil Jukola võlud järele proovida. Maastik oli sel aastal vahelduv – kui võistluskeskuse ümber oli siledam ja suhteliselt hea läbitavusega lihtne männimets; siis kaugemal oli reljeefi juba omajagu, ning ka läbitavus ei olnud just kiita. Siiski oli rada üllatavalt lihtne, ja mõnuski – väikest nokitsemist nõudev, kuid täiesti jõukohane. Üllatas väga suur hajutusvariantide erinevus – mõned konkurendid noppisid punkte lausa minu etapi keskelt. Kui jooksu algus läks pisut koperdades, siis raja keskosas avastasin, et jõudu on täitsa parasjagu (mis arvestades viimase aja magamatust oli hea uudis). Kui olin juba õige mitu punkti järjest konkurente nende hajutuspunktidesse juhatanud, otsustasin grupi eest ära joosta. Raja viimase kolmandiku alguses see ka korraks õnnestus. Siis aga suutsin taas alustuseks sattuda täpselt sinna, kus asus hajutuspunkt, mis üllatuslikult oli pea kõigil rongis olnud naistel. Minul oli vaja veel jupp maad üle jõe edasi minna, et punkti jõuda. Minule omaselt õnnestus mul loomulikult ikka üks korralik viga teha, ja kaotada täiesti eesti-tüüpi maastikuosas noorendikus liiga vara punkti järele kammides tubli 5 minutit! Ajas ikka vihale küll, aga puhtalt enda lollus. Kokkuvõttes saime 194 koha; minu koht oma etapil 223.; päris hea jooksu tegi II vahetuses Edith, kes oli 177. Kõik tulemused on siin. Üldiselt aga jäi meil kõigil varu; ja seekord loomulikult parima Eesti klubi au kaitsta ei õnnestunud.

Eesti klubidest olime neljandad Kape, Ilvese ja Rae järel. Naiste Venla-teatejooksu võitis kokkuvõttes Rootsi klubi Domnarvets GoIF, parim Eesti klubinaiskond oli 42. kohaga lõpetanud Tartu klubi Kape. Meeste 7-liikmeliste võistkondade öise Jukola võistluse võitis seekord Delta, mille 6.vahetust jooksis Olle. Väga lahe!

Sel nädalavahetusel siis öine Xdream. Paistab sedamoodi, et leian end ka seekord taas stardist. Lubab kehva ilma.. Harjutatud on seoses magistritööga vahepeal väga vähe; vaid öösel ülevalolemine peaks mul hästi välja tulema:) Seega võib päris raskeks minna...maastik peaks vähemalt tuttav olema. Vennake lohutas, et kui ära eksin, siis vähemalt oskan koju minna;)

Pildid: jukola.com