Nädal peale haige olemist jäi igasugune trennitegemine kahjuks ära. Siiski kosusin niipalju, et eelmisesse nädalavahetusse mahtus üks kanuusõit Ahja jõel ning kajakimatk Kolga lahel.
Selle nädalavahetuse paketis oli aga juba märksa huvitavam kombinatsioon. Laupäeval toimusid Tallinna vanalinnas Eesti Meistrivõistlused sprindis ja järgmisel päeval 8-tunnine rogain Kõrvemaal.
Ma pole küll eriline sprindifänn; eriti veel nüüd, kui liikumiskiirus oli üsna ümmargune null. Aga kuna jooksmine vanalinnas inspireeris siiski märkimisväärselt, ja olin end kirja pannud, siis tuli starti minna. Tegelikult oli emotsioon vanalinnas jooksmisest igati vägev. Viru tänav, Katariina käik, kangialused, Toompea ja kõik see pungil turistidest, keda paratamatult aeg-ajalt
müksata tuli.
Siiski paistab, et alahindasin ennast liialt. Arvasin, et nii vaevalise liikumisega pole rajal midagi teha; esimese punktiga tegin ka väikese vea. Tegelikkuses eksisid aga paljud, ning seetõttu ei olnudki jooksukiirus niivõrd määrav, et enam-vähem OK kohta saada. Siiski suutsin taaskord hooletu olla ning Linnateatri lavaaugust vale trepi alt meeste punkti võtta (ei märganud
esimest sissepääsu, ning õiget treppi; seetõttu oli kindel, et tulin alla õigest trepist ja võtsin õige punkti). Eelviimases punktis pärast rasket lühikese jala tõusu (mille kõndisin) sain minutiga kätte klubikaaslase Marje; seal aga eksisid paljud favoriidid, ja ei pääsenud minagi sealt puhtalt (oli vaja ju jällegi meeste punkt üle vaadata). Raja korrektse läbimise korral oleks võitjale kaotanud rohkem kui 3 minutit, mis oleks antud aeglase jooksu puhulgi andnud kaheksanda koha.. Aga 'oleksid' loomulikult ei loe. Mõnevõrra ehk üllatuslikult võitis Viivi, pärast oli põhjust süüa torti ja juua shampust;)
Tulemused on siin.
Järgmisel päeval asusin starti juba Kõrvemaal, kus tugevamad olid öösel jooksnud ka Eesti Meistrivõistluste öist rada. Tegelikkuses Kõrvemaal väga startida ei tahtnudki, kuna põetud haigus ei luba eriti veel pingutada. Kuna aga Tõnu ka kedagi minu asemele osalema ei leidnud, siis otsustasime trenni mõttes (Rogaini MM on siiski veel silmapiiril) matkama minna. No, ja matkatud saigi. Ilm oli väga lämbe, õhuniiskus suur ning veetase äärmiselt kõrge. Võrreldes varasemate rogainidega jaksasin joosta suhteliselt vähe. Ca 70% ajast möödus kõnnisammul. Kuna kaardimõõt oli väga ebaharilik - 17 500, siis ei suutnud ka korralikku rajaplaneeringut teha, sest ei tulnud kohe selle peale, et kindlasti tuleb kõik punktid ära võtta. See sai siiski selgeks juba üsna ruttu; otseselt vahele ühtki punkti ei jätnud, kuid natuke tobedalt sai alguses liialt kaugele ringile siiski ära mindud, mis tähendas, et lõpu eel tuli veel väike lisakaar teha..
Üldiselt midagi väga hullu ei olnud, kuid absoluutselt mingit särtsu ka sammus polnud. Pikad raba etapid ning lirtsuvas vees solberdamine ei motiveerinud kohati enam ka teedel jooksma. Vahepeal mõtlesin küll, et miks Tõnul mind üldse rajal tarvis oli - joostes olin ma vaid takistuseks, ning ka kaardilugemise & punktide võtmisega sai ta suurepäraselt hakkama. No, kaarti ikka jälgisin, aga oluliselt seda vaja küll polnud. Mõned väikesed vead õnnestus siiski teha. Üsna pikka aega rõõmustas meid õnneks EVLI tiim + Urmo; tänu nendele läks aeg kiiremini ning nendega koos sai ka üle jõe ujutud, mis oli mõnusalt jahutav. Vahepeal nägime ka Vaude segatiimi, kellest lõppkokkuvõttes õnnestus siiski kiirem olla. Ehkki kõht oli vett täis, siis janu oli ikkagi kogu aeg. Sööki ei saanud üldse sisse - elu pikima võileiva söömine oli tõeline piin, sest see käis lihtsalt kogu aeg ainult suus ringi:) Sellise ilmaga 8 tundi rajal olla pole lihtne; saime õnneks kõik punktid 6 tunni ja 19 minuti möödumisel võetud ning seega pääsesime suhteliselt kergelt. Lõppkokkuvõttes olime segavõistkondadest teised. Selgus, et kaotust Kapele tuli vaid 5 min. Nojah, enda planeeringu rumalus.. Tulemused ka.
Küll aga sai hea trenni ja motivatsiooni harjutamiseks. Lihased haigeks ei jäänud, ja täna sai isegi juba väike jooksuots tehtud.. Loodetavasti saab varsti ka parema konditsiooni kätte.
Järgmisel nädalavahetusel siiski Xdreami starti ei lähe. Üks rahulik treeningnädalavahetus kulub veel kosumiseks ära. Ütlesin Nike' võistkonnale Paide etapi ära. Ilmselt ei suuda nii kiiresti tirida, kui sprindil vaja oleks. Tundub, et minematajätmine on õige otsus, sest võitja aeg peaks tulema väga kiire ning pikast ja aeglasest kulgemisest, mis mulle paremini sobib, ei saa juttugi olla:)
Pildid: Rainer Rannala
Selle nädalavahetuse paketis oli aga juba märksa huvitavam kombinatsioon. Laupäeval toimusid Tallinna vanalinnas Eesti Meistrivõistlused sprindis ja järgmisel päeval 8-tunnine rogain Kõrvemaal.
Ma pole küll eriline sprindifänn; eriti veel nüüd, kui liikumiskiirus oli üsna ümmargune null. Aga kuna jooksmine vanalinnas inspireeris siiski märkimisväärselt, ja olin end kirja pannud, siis tuli starti minna. Tegelikult oli emotsioon vanalinnas jooksmisest igati vägev. Viru tänav, Katariina käik, kangialused, Toompea ja kõik see pungil turistidest, keda paratamatult aeg-ajalt
müksata tuli.Siiski paistab, et alahindasin ennast liialt. Arvasin, et nii vaevalise liikumisega pole rajal midagi teha; esimese punktiga tegin ka väikese vea. Tegelikkuses eksisid aga paljud, ning seetõttu ei olnudki jooksukiirus niivõrd määrav, et enam-vähem OK kohta saada. Siiski suutsin taaskord hooletu olla ning Linnateatri lavaaugust vale trepi alt meeste punkti võtta (ei märganud
esimest sissepääsu, ning õiget treppi; seetõttu oli kindel, et tulin alla õigest trepist ja võtsin õige punkti). Eelviimases punktis pärast rasket lühikese jala tõusu (mille kõndisin) sain minutiga kätte klubikaaslase Marje; seal aga eksisid paljud favoriidid, ja ei pääsenud minagi sealt puhtalt (oli vaja ju jällegi meeste punkt üle vaadata). Raja korrektse läbimise korral oleks võitjale kaotanud rohkem kui 3 minutit, mis oleks antud aeglase jooksu puhulgi andnud kaheksanda koha.. Aga 'oleksid' loomulikult ei loe. Mõnevõrra ehk üllatuslikult võitis Viivi, pärast oli põhjust süüa torti ja juua shampust;)Tulemused on siin.
Järgmisel päeval asusin starti juba Kõrvemaal, kus tugevamad olid öösel jooksnud ka Eesti Meistrivõistluste öist rada. Tegelikkuses Kõrvemaal väga startida ei tahtnudki, kuna põetud haigus ei luba eriti veel pingutada. Kuna aga Tõnu ka kedagi minu asemele osalema ei leidnud, siis otsustasime trenni mõttes (Rogaini MM on siiski veel silmapiiril) matkama minna. No, ja matkatud saigi. Ilm oli väga lämbe, õhuniiskus suur ning veetase äärmiselt kõrge. Võrreldes varasemate rogainidega jaksasin joosta suhteliselt vähe. Ca 70% ajast möödus kõnnisammul. Kuna kaardimõõt oli väga ebaharilik - 17 500, siis ei suutnud ka korralikku rajaplaneeringut teha, sest ei tulnud kohe selle peale, et kindlasti tuleb kõik punktid ära võtta. See sai siiski selgeks juba üsna ruttu; otseselt vahele ühtki punkti ei jätnud, kuid natuke tobedalt sai alguses liialt kaugele ringile siiski ära mindud, mis tähendas, et lõpu eel tuli veel väike lisakaar teha..
Üldiselt midagi väga hullu ei olnud, kuid absoluutselt mingit särtsu ka sammus polnud. Pikad raba etapid ning lirtsuvas vees solberdamine ei motiveerinud kohati enam ka teedel jooksma. Vahepeal mõtlesin küll, et miks Tõnul mind üldse rajal tarvis oli - joostes olin ma vaid takistuseks, ning ka kaardilugemise & punktide võtmisega sai ta suurepäraselt hakkama. No, kaarti ikka jälgisin, aga oluliselt seda vaja küll polnud. Mõned väikesed vead õnnestus siiski teha. Üsna pikka aega rõõmustas meid õnneks EVLI tiim + Urmo; tänu nendele läks aeg kiiremini ning nendega koos sai ka üle jõe ujutud, mis oli mõnusalt jahutav. Vahepeal nägime ka Vaude segatiimi, kellest lõppkokkuvõttes õnnestus siiski kiirem olla. Ehkki kõht oli vett täis, siis janu oli ikkagi kogu aeg. Sööki ei saanud üldse sisse - elu pikima võileiva söömine oli tõeline piin, sest see käis lihtsalt kogu aeg ainult suus ringi:) Sellise ilmaga 8 tundi rajal olla pole lihtne; saime õnneks kõik punktid 6 tunni ja 19 minuti möödumisel võetud ning seega pääsesime suhteliselt kergelt. Lõppkokkuvõttes olime segavõistkondadest teised. Selgus, et kaotust Kapele tuli vaid 5 min. Nojah, enda planeeringu rumalus.. Tulemused ka.
Küll aga sai hea trenni ja motivatsiooni harjutamiseks. Lihased haigeks ei jäänud, ja täna sai isegi juba väike jooksuots tehtud.. Loodetavasti saab varsti ka parema konditsiooni kätte.
Järgmisel nädalavahetusel siiski Xdreami starti ei lähe. Üks rahulik treeningnädalavahetus kulub veel kosumiseks ära. Ütlesin Nike' võistkonnale Paide etapi ära. Ilmselt ei suuda nii kiiresti tirida, kui sprindil vaja oleks. Tundub, et minematajätmine on õige otsus, sest võitja aeg peaks tulema väga kiire ning pikast ja aeglasest kulgemisest, mis mulle paremini sobib, ei saa juttugi olla:)
Pildid: Rainer Rannala
2 kommentaari:
Kuda ilmaga laupäeval oli?
Mingi hetk pärastlõunal paistis ilm.ee Tallinna kaamerast ikka paks vihm alla tulevat ja spord tegemiseks see küll väga sünnis ei paistnud, kui just veepalli mitte silmas pidada;)
Ilm oli väga mõnus. Vihm oleks teisalt turistide arvukuse reguleerimiseks parem olnud:)
Postita kommentaar