44 unustamatut ja uskumatute nimedega järve. Stardihetkel näitas termomeeter 17 kraadi külma. Krudisev ja koorikuga kaetud lumi. Ja mitte just kiita vorm... Aga ikkagi oli väga lahe. Selline oli siis sellaastane Pannjärvel toimunud Winterxdream lühidalt. Käisin seekord oma orienteerumisklubi (Saue Tammed) naistevõistkonnaga, koosseisus Marje, Viivi ja mina. 
Eelmisel päeval Toila Spa saunades konditsiooni tuunides olime veel üsna suusameelsed. Eelluuret teinute käest olime kuulnud, et koorik kannab, ja suusarajad ning järvede jääd on hästi sõidetavad. Kuna valitses väga karge ilm, ja komposteerimine suusakeppidega tundus ebamugav perspektiiv; lisaks veel sada argumenti suusasaabastes jooksmise ja tossude kaasaskandmise vastu, kahanes suusamõte järjest väiksemaks.. Eks ta lahe oleks olnud küll natuke suusatada, aga sellises külmas oleks suuskade vahetamisel külmetavad näpud-varbad garanteeritud olnud. Ühesõnaga, arutasime seda asja küll nii- ja naapipdi, kuid enne lõppotsuse langetamist oli soov siiski olusid pisut joostes luurata. Seega alustasime joostes, jättes suusad vahetusalasse. See, et lõpuks jäime ainult jooksu juurde, oli kahtlemata vägaväga õige otsus.
Järved olid fantastilised, algul siras uskumatu päike, ehkki külm tõi pisara silma ja lõi hingamise hellaks. Alustasime suunaga lõunasse nö 'suurema ringiga', seejärel oli plaan teha võistluskeskuse lähedal lisaülesanne, ning vajadusel suusad võtta, sest põhja pool oli rohkem suusaradu. Ei saa jätta mainimata, et Alutaguse suusarajad olid kivikõvad, metsade vahel laheda profiili ja uskumatult hea klassikajäljega! Järgmise nädalavahetuse maraton pani täiesti mõtlema.. Pehmetel metsavahelistel sumpamise lõikudel oli minul üsna raske, Viivi ja Marje lendlesid see-eest nagu lume kohal olevad inglid... Mida lõpu poole, seda kergemaks mul läks
(nagu ikka). Enne lisaülesandel snowtuubimist tuli justkui uus mõnus hingamine. Selleks ajaks olime metsas olnud vist ca 4 tundi. Tuubimise järgselt tõi külm veel Viivile ja Marjele valusalt tulitavalt näpud; ja see oli kole vaatepilt... Sai siis kahel järgneval järvel järjestikku neile väikest esmaabi minu kuivade kaasas oldud kinnaste näol. Minul vedas hullult, sest olin stardi eel endale luninud ühed Viivi paksud-paksud kindad. Üldse oli aeg-ajalt tunne, et olen nagu karumõmm metsa vahel, üleni sisse pakitud, ja vajudes pidevalt läbi lumekooriku;) Aga see-eest ei pidanud vähemalt külmetama. Vigu tuli ka pisut. Suurim neist kohe teise punktiga, ca 5 minutit, kus karjäär oli muutnud oma piirjooni võrreldes sellega, mis kaardilt paistis. Olime ka kõige esimesed, kes sinna punkti 
jõudsid. Kaardilugemise rõõm sai siiski osaks rohkem Viivile ja Marjele, sest enamiku ajast tuterdasin mina kõige taga..Kõige kergem ei olnud, kuid kokkuvõttes tuli välja üsna OK. Naiste arvestuses õnnestus napilt võita. Aega kulus minu kella järgi 5:44.08; ametlik aeg oli 5:45.46. Tulemused on siin.
Korralik treening, aga lahe oli igaljuhul. Kõik vastutulijad kaasvõistlejad olid väga positiivsed ning koht ja korraldus ja seltskond lihtsalt super! Ei saa ju igakord peale finishit sooja auru- ja leilisauna ning basseini hüpata...
Kui tulemused-variandid välja jõuavad, siis loodetavasti täiendan. Hetkel ei tea isegi, kui pika maa läbisime. Ilmselt ei olnud ka variant kõige optimaalsem; täpselt samal variandil ei näinudki mitte kedagi. Aga teiste liikumisvalikuid hetkel veel eriti ei tea ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar