Vahepeal siis sai nädal aega Itaalias suuskade peal oldud ning päikest võetud. No, natuke veini ka, aga ainult natuke...
Kui jõuan, siis kirjutan pisut pikemalt & üritan leida ka koha, kuhu pilte üles panna. Sest neid on palju...
Oli igatahes meeleolukas... Ja paistab, et tuleb tagasi minna. Järgmisel aastal siis.
Nüüd tuleb hea vorm, nagu kõrgmäestikust tulles ikka! Poisid, hoidke alt :-)
Ja ma tean küll, Hannes, et Sa suusatad praegu ka - aga see ei loe:)
Toon siin ära Andre Nõmm'e kirjutatud 'ametliku versiooni' toimunust, mis on kirja pandud Eesti Panga ajalehe tarvis. Mitteametliku versiooni oma pilgu läbi panen kirja millalgi hiljem:)
BORMIOS sadas medaleid
Kui Bormio keskväljak on tuntud ajaloolise turuplatsina Šveitsi ja Veneetsia vahelisel kaubateel, siis tänasel päeval võtab see igal esmaspäeva õhtul vastu mägikuurordisse saabunuid turiste. See ehe itaallaslikult kaootiline tseremoonia, mida juhatas Torino olümpiamängude korraldaja erksinises jopes ja kergelt ülemeelik härrasmees, ei jätnud enam mingit võimalust kahtlusteks – olime jõudnud kohale.
12-18. märts kogunesid 12 riigi esindajad kolmandatele Euroski nime kandvale Euroopa keskpankade suusamängudele. Kui Itaalia mägilinn Bormio korraldas 2005. aastal maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, siis seekord tuli tal vastu võtta kindlasti märksa kirjuma ja segasem suusaseltskond. Pankuritest osales sellel aastal keskeltläbi 40 võistlejat murdmaa- ja 90 mäesuusatamises.
Euroski on seni toimunud kahe aasta järel ning sellel võisteldaksegi kahel alal: mäe- ja murdmaasuusatamises. Alguse panid võistlusele prantslased, kes 2003. aastal korraldasid esimese Euroski Tignes, teine Euroski toimus 2005. aastal Austrias St Jacobsis.
Murdmaasuusatamine
Meie õnneks ei seadnud eestlased Sapporos latti väga kõrgele, kuid ühtegi head põhjust ei olnud ka tagasi hoida. Murdmaast pidi saama meie võimalus ning võib julgelt öelda, et kasutasime selle seekord edukalt ära. Viieteistkümnest väljajagatud medalist võitis Eesti Pank endale kuus. Varasemate kordade suured rivaalid Tsehhi (3 medalit) ja Austria (2 medalit) peavad nüüd ootama järgmist korda. Kõige olulisemaks tuleb lugeda siiski kahte saavutust - teatesõidu võitu tsehhide ja austerlaste ees ning veel enam seda, et murdmaavõistlustel panime eestlaslikult välja kogu Itaaliasse sõitnud meeskonna. Viimast oli ilus vaadata.
Murdmaasuusatamine 1700 meetri kõrgusel ja vähese hapnikuga oli kindlasti kõigile omamoodi kogemus. Kuid suusatamine 18 kraadises soojuses on juba eksootika. On ju tegemist Eesti keskmise rannailmaga. Kui Andres Sutt minult võistluseks õhemat mütsi laenas, siis arvan, et see oli rohkem seepärast, et minu müts tundus talle ilusam. Neid nauditavaid suusatingimusi pikendasime viimase võistluspäeva õhtul ühistreeninguga, tõsi müts läks mingi hetk pähe tagasi, sest päikeseloojang suurte mägede taha muutis ilma jahedaks minutitega.
Muide Bormiost pooletunni bussisõidu kaugusel asuv Santa Caterina Valfurva, kus toimusid ka murdmaavõistlused, peaks olema suusasõbrale tuttav koht. See on olnud sageli treeningpaigaks Kristiina Šmigunile. Mõneti üllatav oli selle paiga aktiivne murdmaaelu, rajal oli näha treenimas mitmeid noorte treeningrühmi – kõik ei soovigi Itaalias saada mäesuusatajaks ning seda põnevam, kui keegi neist peaks kunagi ka panka tööle sattuma.
Mäesuusatamine
Alpid on näinud kindlasti väga erineva tasemega mäesuusatajaid, kuid Eesti slalomiste toigaste vahel kihutamas ilmselt mitte liiga tihti. Igal juhul tundsin armsast murdmaast puudust kohe, kui olin slaalomi eelviimase värava järel kümme meetrit kõhuli lohisenud. Mõte oli hoopis pangas viimaseid päevi töötavale Silverile võimas lahing anda. Pean ütlema, et olin väga rahul, kui korraldajad olid minu nime taha hiljem lõpuprotokolli „katkestamise” asemel ekslikult „mitte osalenud” kirjutanud …
Mäesuusa kõrgemad kohad läksid ettearvatult austerlastele. Kuid kõikidel EUROSKI üritustel on ka Eesti oma võistkonna välja pannud. Pankurist suusainstruktori kalduvustega Mihkel Nõmmela poolt juhitud, õpetatud ja motiveeritud slalomistid teevad iga aastaga aina paremaid tulemusi. Kuid kõrgeima, 17. koha, suusatas välja suurslaalomis hoopis tiimi uustulnuk Kairi Rätsepp.
Mis saab edasi? Oli kuulda sahinaid, et suurte mägedega õnnistatud Itaalia, Prantsusmaa ja Austria on huvitatud sellest, et üritus saaks ka edaspidi toimuma iga kahe aasta järel. Need kolm riiki kaaluvad koguni, et endale võetakse vabatahtlikult „kohustus” seda üritust kordamööda korraldada. Täpsema vastuse tuleviku suhtes peaks andma spordiklubide juhtide järgmine koosolek.
Siiski, kaks aastat läheb kiiresti ning treeningutega peaks alustama juba järgmisest esmaspäevast. Euroski tasub selle kuhjaga ära.
5 km klassika (Mehed)
1) Andre Nõmm (EST) 17:44
Kui jõuan, siis kirjutan pisut pikemalt & üritan leida ka koha, kuhu pilte üles panna. Sest neid on palju...
Oli igatahes meeleolukas... Ja paistab, et tuleb tagasi minna. Järgmisel aastal siis.
Nüüd tuleb hea vorm, nagu kõrgmäestikust tulles ikka! Poisid, hoidke alt :-)
Ja ma tean küll, Hannes, et Sa suusatad praegu ka - aga see ei loe:)
Toon siin ära Andre Nõmm'e kirjutatud 'ametliku versiooni' toimunust, mis on kirja pandud Eesti Panga ajalehe tarvis. Mitteametliku versiooni oma pilgu läbi panen kirja millalgi hiljem:)
BORMIOS sadas medaleid
Kui Bormio keskväljak on tuntud ajaloolise turuplatsina Šveitsi ja Veneetsia vahelisel kaubateel, siis tänasel päeval võtab see igal esmaspäeva õhtul vastu mägikuurordisse saabunuid turiste. See ehe itaallaslikult kaootiline tseremoonia, mida juhatas Torino olümpiamängude korraldaja erksinises jopes ja kergelt ülemeelik härrasmees, ei jätnud enam mingit võimalust kahtlusteks – olime jõudnud kohale.
12-18. märts kogunesid 12 riigi esindajad kolmandatele Euroski nime kandvale Euroopa keskpankade suusamängudele. Kui Itaalia mägilinn Bormio korraldas 2005. aastal maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, siis seekord tuli tal vastu võtta kindlasti märksa kirjuma ja segasem suusaseltskond. Pankuritest osales sellel aastal keskeltläbi 40 võistlejat murdmaa- ja 90 mäesuusatamises.
Euroski on seni toimunud kahe aasta järel ning sellel võisteldaksegi kahel alal: mäe- ja murdmaasuusatamises. Alguse panid võistlusele prantslased, kes 2003. aastal korraldasid esimese Euroski Tignes, teine Euroski toimus 2005. aastal Austrias St Jacobsis.
Murdmaasuusatamine
Meie õnneks ei seadnud eestlased Sapporos latti väga kõrgele, kuid ühtegi head põhjust ei olnud ka tagasi hoida. Murdmaast pidi saama meie võimalus ning võib julgelt öelda, et kasutasime selle seekord edukalt ära. Viieteistkümnest väljajagatud medalist võitis Eesti Pank endale kuus. Varasemate kordade suured rivaalid Tsehhi (3 medalit) ja Austria (2 medalit) peavad nüüd ootama järgmist korda. Kõige olulisemaks tuleb lugeda siiski kahte saavutust - teatesõidu võitu tsehhide ja austerlaste ees ning veel enam seda, et murdmaavõistlustel panime eestlaslikult välja kogu Itaaliasse sõitnud meeskonna. Viimast oli ilus vaadata.
Murdmaasuusatamine 1700 meetri kõrgusel ja vähese hapnikuga oli kindlasti kõigile omamoodi kogemus. Kuid suusatamine 18 kraadises soojuses on juba eksootika. On ju tegemist Eesti keskmise rannailmaga. Kui Andres Sutt minult võistluseks õhemat mütsi laenas, siis arvan, et see oli rohkem seepärast, et minu müts tundus talle ilusam. Neid nauditavaid suusatingimusi pikendasime viimase võistluspäeva õhtul ühistreeninguga, tõsi müts läks mingi hetk pähe tagasi, sest päikeseloojang suurte mägede taha muutis ilma jahedaks minutitega.
Muide Bormiost pooletunni bussisõidu kaugusel asuv Santa Caterina Valfurva, kus toimusid ka murdmaavõistlused, peaks olema suusasõbrale tuttav koht. See on olnud sageli treeningpaigaks Kristiina Šmigunile. Mõneti üllatav oli selle paiga aktiivne murdmaaelu, rajal oli näha treenimas mitmeid noorte treeningrühmi – kõik ei soovigi Itaalias saada mäesuusatajaks ning seda põnevam, kui keegi neist peaks kunagi ka panka tööle sattuma.
Mäesuusatamine
Alpid on näinud kindlasti väga erineva tasemega mäesuusatajaid, kuid Eesti slalomiste toigaste vahel kihutamas ilmselt mitte liiga tihti. Igal juhul tundsin armsast murdmaast puudust kohe, kui olin slaalomi eelviimase värava järel kümme meetrit kõhuli lohisenud. Mõte oli hoopis pangas viimaseid päevi töötavale Silverile võimas lahing anda. Pean ütlema, et olin väga rahul, kui korraldajad olid minu nime taha hiljem lõpuprotokolli „katkestamise” asemel ekslikult „mitte osalenud” kirjutanud …
Mäesuusa kõrgemad kohad läksid ettearvatult austerlastele. Kuid kõikidel EUROSKI üritustel on ka Eesti oma võistkonna välja pannud. Pankurist suusainstruktori kalduvustega Mihkel Nõmmela poolt juhitud, õpetatud ja motiveeritud slalomistid teevad iga aastaga aina paremaid tulemusi. Kuid kõrgeima, 17. koha, suusatas välja suurslaalomis hoopis tiimi uustulnuk Kairi Rätsepp.
Mis saab edasi? Oli kuulda sahinaid, et suurte mägedega õnnistatud Itaalia, Prantsusmaa ja Austria on huvitatud sellest, et üritus saaks ka edaspidi toimuma iga kahe aasta järel. Need kolm riiki kaaluvad koguni, et endale võetakse vabatahtlikult „kohustus” seda üritust kordamööda korraldada. Täpsema vastuse tuleviku suhtes peaks andma spordiklubide juhtide järgmine koosolek.
Siiski, kaks aastat läheb kiiresti ning treeningutega peaks alustama juba järgmisest esmaspäevast. Euroski tasub selle kuhjaga ära.
5 km klassika (Mehed)
1) Andre Nõmm (EST) 17:44
3) Michael Blaschek (AUT) 19:34
….
….
8) Oliver Tamm 20:37
11) Ain Parve 22:27
13) Andres Vesilind 23:25
14) Andres Sutt 24:02
16) Taivo Reintal 25:09
19) Mihkel Nõmmela 27:36
7,5 km Vaba (Mehed)
1) Andre Nõmm (EST) 20:49
2) Christian Schmieder (BEI) 21:05
3) Janne Pöllonen (FIN) 22:07
1) Andre Nõmm (EST) 20:49
2) Christian Schmieder (BEI) 21:05
3) Janne Pöllonen (FIN) 22:07
...
8) Oliver Tamm 25:12
11) Andres Vesilind 26:08
12) Ain Paas 27:11
13) Ain Parve 28:30
16) Mihkel Nõmmela 29:09
17) Taivo Reintal 29:15
19) Andres Sutt 29:38
5 km klassika (Naised)
1) Silvia Gloggnitzer (AUT) 22:10
2) Piia Paasma (EST) 22:17
8) Oliver Tamm 25:12
11) Andres Vesilind 26:08
12) Ain Paas 27:11
13) Ain Parve 28:30
16) Mihkel Nõmmela 29:09
17) Taivo Reintal 29:15
19) Andres Sutt 29:38
5 km klassika (Naised)
1) Silvia Gloggnitzer (AUT) 22:10
2) Piia Paasma (EST) 22:17
3) Jana Chlupata (CHE) 22:47
… …
4) Kristiina Kibin 24:05
6) Kaire Torsus 25:17
… …
4) Kristiina Kibin 24:05
6) Kaire Torsus 25:17
9) Kairi Rätsepp 27:49
11) Helen Korju 28:34
13) Keit Musting 34:55
7,5 km Vaba (Naised)
11) Helen Korju 28:34
13) Keit Musting 34:55
7,5 km Vaba (Naised)
1) Jana Chlupata (CHE) 26:11
2) Piia Paasma (EST) 26:29
3) Kristiina Kibin (EST) 26:38
2) Piia Paasma (EST) 26:29
3) Kristiina Kibin (EST) 26:38
...
5) Kaire Torsus 27:42
5) Kaire Torsus 27:42
9) Kairi Rätsepp 31:47
10) Helen Korju 32:18
10) Helen Korju 32:18
12) Keit Musting 45:43
Slaalom (Mehed)
1) Michael Blaschek (AUT) 1:10.59
2) Michael Kohler (AUT) 1:19.34 (AUT) 1:34.97
3) Andrey Stoychev (BUL) 1:19.56
…
3) Andrey Stoychev (BUL) 1:19.56
…
26) Oliver Tamm 1:45.05
32) Ain Paas 1:49.66
33) Mihkel Nõmmela 1:49.93
41) Silver Vohu 2:23.77
32) Ain Paas 1:49.66
33) Mihkel Nõmmela 1:49.93
41) Silver Vohu 2:23.77
Slaalom (Naised)
1) List-Grill Gertraud (AUT) 1:20.89
2) Brigitte Anhauser
3) Marina La Fratta (ITA) 1:36.42
3) Marina La Fratta (ITA) 1:36.42
...
17) Kairi Rätsepp 2:31.71
Suurslaalom (Mehed)
1) Michael Blaschek (AUT) 1:40.39
2) Wolfang Miko (AUT) 1:40.69
3) Gerad Meyniel (FRA) 1:48.01
…
39) Oliver Tamm 2:14.66
42) Mihkel Nõmmela 2:19.05
49) Ain Paas 2.33.17
50) Silver Vohu 2:33.45
53) Taivo Reintal 2:47.72
…
39) Oliver Tamm 2:14.66
42) Mihkel Nõmmela 2:19.05
49) Ain Paas 2.33.17
50) Silver Vohu 2:33.45
53) Taivo Reintal 2:47.72
Suurslaalom (Naised)
1) List-Grill Gertraud (AUT) 1:51.80
2) Elisabeth Mayerhofen (AUT) 2:01.14
3) Brigitte Anhauser (AUT) 2:07.22
…
19) Kairi Rätsepp 2:41.41
27) Kristiina Kibin 3.09.36
Multievent
1) Michael Blaschek (AUT) 1:19.38
2) Wolfang Miko (AUT) 1:20.71 2)
3) Michael Kohler (AUT) 1:24.66 3
…
42) Oliver Tamm 1:48.56
42) Oliver Tamm 1:48.56
43) Mihkel Nõmmela 1:49.25
54) Ain Paas 2.02.25
55) Silver Vohu 2:02.90
54) Ain Paas 2.02.25
55) Silver Vohu 2:02.90
Multievent[3] (Naised)
1) List-Grill Gertraud (AUT) 1:27.9
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar