'Orienteerumine ajab närvi & rattasõit pole minu kondi jaoks'

Eh, ma ei saa seda kohe endale jätta.

Pullerits oma suusablogis suudab ikka üllatada selliste väidetega, et ollallaa. Ühesõnaga on seal, nagu meilgi võetud üles terav diskussioon, et mida blogis (suvisel ajal, mil suusatada ei saa) kajastada, ja mida mitte. Lühidalt pakkusid siis kallid blogilugejad välja alasid nagu rattasõit ja orienteerumine. Et siin siis vastused lahketele soovitajatele:

"Orienteerumine? Kunagi nooruses paar korda proovisin, aga kui ikka punkti üles ei leia, siis ajab jube närvi, et jooksuaeg ja -pingutus läheb täitsa raisku. Ja siis need kilepüksid ja kilepluus, niigi palav ju, ning jalanõud, mis saavad läbimärjaks - uhh, selline ropuvõitu ala. Orienteerujad, ärge solvuge, mina ka ei pane teile pahaks, kui ütlete, et lihtsalt jooksmine on tuim. Aga selles tuimuses see võlu ongi! Sa pead suutma end sundida seda tuima tööd tegema ja see kasvatab iseloomu - sport ongi enamasti tuim ja raske töö. Kes lõbu tahab, mingu ööklubisse."

Rattasõidust: "rattasaõit pole minu ala, see ei sobi mu kondile ja on mu meelest ka parasjagu jõhker ja must (vaadake pärast maastikusõitu neid sopaseid nägusid - nagu neegrid...) ja tagatipuks ka ohtlik - Soonetski sai põlvele sellise paugu, et veri väljas, pidi isegi õmblema."

Järgmisel korral, kui mul xdreamil rattasõidust üle viskab, siis pole vaja kaugelt vabandusi otsida - ütlen poistele, et see ala pole ikka minu kondi jaoks...
Aga orienteerumises saab mustaks, ja käeluu ka katki, aga see on juba teine teema...