Tallinna MV lühirajal

Kolmapäeval 30. juunil läksin suures hirmus enne lähenevaid Eesti lühiraja meistrivõistlusi kaardiga paremat tutvust sobitama (kaardivorm on sel aastal väga niru olnud; aga harjutatud pole eriti ka) Andineemele. Kuna ka laupäeval oli vaja joosta lühirada, tundus trass soojenduseks vägagi sobiv olevat. Ilm sattus ka hea - ei olnud lõõmavat kuumust, nagu eelnevatel päevadel; Tallinnast tulema hakates kallas hoopis korralikult vihma. Jooksu ajal siiski ei sadanud tilkagi.

Kuna olin eelmisel päeval suure palavaga klubis spinningus käinud (millest jäi lomp põrandale; sest tõesti oli seal klaasi taga niiii palav; ja ka trenn ei olnud mingi hellitamine), ja puhapäeval oli veel rattaralli ka siis olid jalad alguses täiesti kanged. Jooks sujus olematus tempos, ja seda näitavad ka vaheajad ning kilomeetri aeg üldse, mis oli kohutav. Vigu lipsas ka sisse. Eriti lahe oli üks 'loosipunkt', millega ka minul õnnestus pea 2 min. viga teha. Punkt oli tõesti üks kaevik kese 'eimiskit' ning mingit metsavisiiri ka sellele ei eelnenud, nagu kaardilt lugeda võis. Selle koha peal tiirutas juba ca kümmekond inimest. Lõppes asi sellega, et ma sõna otseses mõttes komistasin punktile otsa. Minu õnn oli ka päris-päris mitme teise inimese õnn, ja said nemadki punkti kätte. Tuterdasin lõpuni, ja lõpuks läks jooksusammgi tiba paremaks. Üllatuslikult õnnestus sellise jooksuga isegi Tallinna MV tiitel koju tuua, ehkki tuleb tõdeda, et võitsin ainult tänu sellele, et Kirti jäi starti hiljaks.

Tagasiteel koju kallas Kuusalu kandis nagu pangest & mõtlesin, et tuleb auto seisma jätta.

Tulemused

Piia