Eluonikkaseiklus

Selleaasta esimene Xdream toimus minu jaoks mitmes mõttes uutes tingimustes. Esiteks, olin rajal uue tiimiga - GoDiscover (Andre ja Marek Nõmm), ja teiseks, sai esmakordselt proovitud A-raja võlusid.
Algus oli meie jaoks paljutõotav mitmes mõttes. Esiteks, ei juhtu just iga päev, et oleks võimalik startida A-raja esimesest reast. Jah, tänu Andre, Mareki ja Tiidu eelmise aasta väljavõideldud kuuendale kohale õnnestus meil startida esimese stardirivi keskelt, mis polnudki hirmus, sest ümberringi olid vaid tuttavad näod. Stardi eel õnnestus pisut kaarti piiluda (nagu ka pildilt näha), ja esmalt tuli joosta kiirelt Klooga järve äärde kanuude vahetusalasse.
Otsustasime riskida, ning lasta Marekil joosta teise punkti ümber järve ning meie sõitsime Andrega otse kolmandasse (33). Kanuuvalikuga panime ilmselt pisut mööda, sest nagu hiljem selgus istus meie kanuu kolme mehe puhul natuke liiga sügaval vees/mudas (oleme korra sarnase vea teinud ka B-rajal). Kanuusõit tuli meil Andrega kahekesi üsna vaevaliselt välja, sest keegi meist ei omanud erilisi tüürimehe-oskusi. Sissetöötamata võistkonna asi. No, järvel saime kuidagi hakkama (algul oli meil Andrega aega küll, ja hiljem võttis siiski Marek tüürimehe töö üle - seega sai ta nii punkte võtta kui ka tüürida, mis kanuu tagaotsas istudes on üsna ebamugav). Jõudsime kolmanda punkti ja põõsa ära tuvastada ning jäime vastaskaldale Marekit ootama. Ootasime seal tükk aega ainukese võistkonnana ja pidasime piknikku, kui kõik teised võistkonnad sõitsid risti üle järve. Varsti liitus meiega veel ka Timo (ACE), kes oli üksi kanuus, sest võistlesid Karliga kahekesi. Meie ees jõudis kolmanda punkti ära võtta vaid Medisoft'i võistkond, kes oli etapil kasutanud jooksu ja kanuu kombineerimist. Meie olime teised, kannul juba hulgim võistkondi. Edasine kanuusõit tuli väga vaevaliselt. Meie õnnetuseks liikusime mudases madalas vees vägagi venivalt. Paar pisikest otsa õnnestus veel Marek jooksma saata, kuid suuremas osas kasutasime kolmekesi kanuuga liikumist. Marek, kel õnnestus üle pea vette kukkuda, oleks kindlasti sooja saamiseks veel joosta soovinud, kuid me otsustasime mitte rohkem riskida. Kuid alguses võetud risk oli tegelikult väga lahe - põnev oli kogu võistluse vältel jälgida, kuidas kõik tugevamad tiimid meist mööda läksid. Sellist asja ei näe iga päev. Kõige muljetavaldam oli soomlastest segatiimi minek kanuuetapi lõpu eel. Nad lendasid kanuuga mudases järves meist mööda nagu postist! Tõsiselt. Võitsid kanuuetapil pea kõiki mehi... Kanuuetapi lõpetasime kokkuvõttes 16.ndana rohkem kui pool minutit Xadventure võistkonnast hiljem, ja seega kolmanda segatiimina. Igatahes suutsid poisid pakkuda mulle tänu sellisele algusele väga huvitava võistluse.
Esimene jooksuetapp tundus mulle selle võistluse kõige ebameeldivam ning raskem. Marek orienteerujana muidugi otsustas joosta suuremas osas otse, mis minu hetke jooksuvormi silmas pidades ei olnud vist väga õige otsus (eelkõige pean silmas etappi 10-11., mis oleks pidanud põlvini vees ja mudas müttamise asemel jooksma kas vasakult ringi mööda teed, nagu ma piiksusin, või siis mööda elektriliini, nagu vist enamik võistkondi tegi). Igatahes oli mul märjas soos solberdades isegi Mareki kummi järel lohisedes probleeme, et mingitki jooksutempot säilitada.. Sellel jooksuetapil möödusid meist nii Silja Sport kui ka Nike ACG. Aga jooksuetappidel saadud kaotus ei olnud ka meeletult suur - mõlemal korral 7-8 minutit. Samas ei olnud jooksu osakaal (võrreldes näiteks rattaga) sel korral ka teab mis märkimisväärne.
Järgnev rattaralli oli pisut segadusttekitav. Seda nii segase legendi, meie endi, kui streikivate odomeetrite pärast. Minul igatahes õiget rütmi saada ei õnnestunud; ja ka õige rajaotsa tabamine võttis meil paaril korral pisut aega. Ühe kruusatee kaare oleks pidanud selgelt ära jätma ning asfalti pidi ringi sõitma; ehkki see oli legendist väljaloetav, me seda teha ei riskinud. Ka oli trass kohati üsna kehv (ehkki mets oli häästi ilusalt kevadine) ja jahutust tõid üllatuslikult sügavad mudalombid. Xadventure tiim möödus meist, kuid nägime neid veel paaril korral (hea, et mul õnnestus suuremast kokkupõrkest ühe nende tiimiliikmega pääseda:).
Lisaülesannetes, mida seekordne rada pakkus lausa 5 (sekka veel mõned ronimised-turnimised ja müürilkäimised), meil seekord õnne ei olnud - kokku läks neljas ülesandes kaotsi lausa ca 18 min, mistõttu lasime mööda üsna mitu võistkonda. Kõigepealt esimeses ülesandes tuli hinnata silmaga objektide kaugust ning need kokku liita. Marek tahtis algselt pakkuda 2,5 km; mina väga ei uskunud, et see üle 2 km saab olla... Lõpuks sündis kompromissina vist 2,3, (õigeks loeti 1,5-1,7) - seega saime üle 5 min. trahvi.. Teiseks lisaülesandeks oli sõjaväe takistusriba läbimine, mis füüsiliselt oli üsna karm, ja poisid pidid kõrgemate takistuste juures mind veidi üles-alla aitama (nagu piltidelt näha). Üldiselt aga polnud seal hullu midagi, aga minutit paar läks seal kaotsi ikkagi.
Rulluisu etapp Paldiskis läks minule üllatuseks vägagi libedalt. Mina, kes ma elus 2 korda rulluisutanud olin, arvasin et olen ikka üsna koba. Aga tegelikkuses sõitsin suure osa rajast üsna omal jõul (aitäh Katrele väga mugavate rullide eest!). Osaliselt sõitsime ka rongis, nii, et Andre lükkas mind tagant. Eriti tõhus oli see tagasiteel allamäge, mis sai sisse päris hea hoo. Rulluisutamise ainus miinus oli, et peale seda jäid selg ja reied üsna kangeks.
Seetõttu toimus järgnev jooksuots mööda tõeliselt maalilist Paldiski pankrannikut kange selja ja reiega. Aga sellegipoolest oli see etapp ilmselt kõige meeldejäävam (coastaleering). Kõik järgnevad 5 punkti olid vähem või rohkem 'trikiga'. Kõigepealt tuli leida koht ning pangast alla saada (mis esmapilgul oli üsna hirmuäratav, kuid siiski üsna lihtne võrreldes järgnevaga), seejärel joosta pikalt mööda mereäärset pangaalust, siis turnida taas üles ning võtta poolelt pangapealselt punkt ning ühtlasi otsustasime end ka kohe sealt otse üles vinnata, mis ei olnud väga lihtne ülesanne (Urmo, saada pilte!). Seal õnnestus meil ka ilma jääda ühest kaardist (see ainuke, kus oli peal ka kanuuetapid). Meie teada oli enne meid sellest kohast vist üles läinud vaid võistkond Kiirrong. Seejärel tuli võtta veel mitu punkti Paldiski sadama lähedal asuvate järsakute vahelt, mis oli päris põnev (isegi siis, kui mul enam kaarti polnud:). Üks punkt (mille tegelikult pidi võtma vaid üks võistkonnaliige) oli ka üsna ohtlik, sest see asus maja müüri otsas. Käisime seal siiski kõik ära, sest ei lugenud legendi; üle müüri oli samas ka otsem tee koju (ehk siis taas rattavahetusalasse).
Kolmas lisaülesanne oli meile kõige rohkem konti mööda - köiega tornist laskumine. Kuna seda pidi tegema vaid 2 võistkonnaliiget, siis mina seekord pääsesin. Kristjan-Eriku julgestamisel said poisid kiirelt alla ning torni juurest saime minema väikese eduga In Optima Forma segavõistkonna ees. Vahepeal veel üks punkt tuulegeneraatori jalamilt, mis läks meil päris hästi saades mööda Roadservice meestevõistkonnast. Seejärel tuli ukerdada üle liivase kaldapealse neljanda lisaülesande juurde, mis ei olnud väga tore:) Nimelt seisnes see rannal kividest torni ehitamises, mis pidi olema 110 cm kõrge. Kuhjasime ja kuhjasime sihitult rannal olevaid kive, et nende otse kõrgemat moodustist püsti panna, aga kui ikka vundament kogu aeg variseb, siis sellest head torni ikka ei saa... Eriti närvi ajas, et nii Roadservice kui ka In Optima Forma jõudsid lisaülesande juurde palju hiljem, aga torni said püsti tükk aega enne meid. Lõpuks leidis Andre eemalt paar telliskivi, mis aga esimese korraga püsti ei tahtnud jääda, ja alla kukkudes kukkus üks tükk mulle varbale..aii. Lõpuks saime oma hädise torni siiski püsti; lisaülesandest väljudes tuli mäe otsas vastu veel 2 meestevõistkonda. Järgnev etapp oli põnev, sest poisid ei märganud väikest eraldi kaarti pöördel ning liikusid enamik etappi tunde järgi. Palju ei puudunud, et suure vea oleks teinud. Ka punkti (63) saime õnnega pooleks kätte, sest esimese hooga majast punkti mitte leides tahtsime legendi kontrollides siiski väljast otsida, kui piknikulised meid sisse tagasi juhatasid:) Sealt ka kohe mõte, et küllap ta pööningul on. Oligi lae all... Siis jättis aga õnn meid jälle maha, kuna järgmisel etapil ründasime järsakut üsna sobimatust kohast; ja seekord siis ratastega. Läbisime mingi märja võsa ja soo ning õnneks sattusime kokku võistkonnaga Down ja dirty. Suuresti nende abi kasutades (suur aitäh Tõnule!) saime oma rattad imekombel järsakust üles vinnatud ja ennast kuidagi ka palkide alt ja paekivi pealt... Kui lõpuks üles jõudsime, vihises meist mööda 2 meestevõistkonda, kelle ees enne 4. lisaülesannet oli edu ikka päris korralik olnud :( Seejärel jäi veel 5. lisaülesanne, mis seisnes kirve paku sisse viskamisest. No, ei olnud meil õnne ka seekord, karistuseks tuli vastik takistusriba joosta...
Siis oligi juba finiš käega katsuda. Kokkuvõttes 19. koht; segavõistkondadest 6. Vaatamata sellele, et tegime küll langevat lehte, tuli lõpp minu jaoks natuke liiga kiiresti (või oli lihtsalt nii põnev). No, natuke oli oma osa ka sellel, et kaardilugemisraskust minul ei olnud; natuke see häiris, et kogu aeg 'pildis' ei olnud, aga väga hullu ka polnud, sest ega mul selleks ka ülemäära aega poleks olnud. Õnneks jõudsin kanuu alguses kaardid enamvähem läbi vaadata ning üldjoontes oli selge, kuidas liigume.

Kuid harjumuspärast B-raja tõmblemist ja närvilisust seekord küll polnud, ja seetõttu oli lõpus pisut kahjugi, et kellegagi duelli pidada ei saanud. Tuleb vist tõdeda, et A-rada ongi rahulikum. No, kui natukene parem vorm oleks olnud, siis ehk oleks sattunud ka mõne võistkonnaga koos liikuma, aga igatahes pidasid poisid sõna ning tempot minu jaoks väga kõrgeks ei aetud mitte kordagi... Väga mõnus võistlus, ehkki väikesed kripeldused jäid, sest päris kõiki võimalusi me ära kasutada ei osanud, ja puhtast sooritusest (nagu algselt plaanis) jäi pisut puudu. Kui kuu aega tagasi veel mõtlesin, et ega mul sellest midagi pole, kui seekordsel etapil ei osale, siis hetkel mõtlen küll, et sellest kõigest ilma jääda oleks olnud natuke kahju. Melu oli lahe, kaasvõistlejad hästi sõbralikud ja seiklust sai täie raha eest! Ja ka WILO tiimi s(t)aatuse kohta küsiti:)
Tulemused ka
Pildid:
1) Stardi eel kaarti uurimas; autor: Alar Jõeste
2) Start; autor Tarvo Hein;
3) Kanuurajal; autor Tarvo Hein (Fotoluks)
4) Kanuuraja kaart (mida meil oli vaid üks, ja seegi läks kaotsi..); autor Alar Jõeste
5) NATO takistusrajal ukerdamas; autor Vahur Leemets;
6) NATO takistusrajal ukerdamas;
7) NATO takistusrajal ukerdamas;
8) Marek tornist laskudes; autor Arbo Rae;
9) Torniülesande järel taas rattarajale; autor Vahur Leemets.