Valmistumine laupäevaks.

Laupäevase ühistreeningu tarvis, kui see muidugi toimuma saab :-) käisin täna rattaga külavahel väntamas. Päris mõnus tuulevaikne ja küllalt soe ilm oli, kui välja arvata see, et üks luitunud karvaga Muuga peni tahtis mind hirmsasti jalast hammustada (uskumatult kiired ja sihikindlad jooksjad on need keskmise suurusega neljajalgsed) ja mõned autod alla ajada. Rattaga sõites kipuvad pea alati mu mõtted sinna, et miks need autojuhid - just sellised autojuhid, kellel korralikud ja kenad masinad on, rattureid nii hirmsasti tahavad ebameeldivatesse olukordadesse panna? Äkki nende vendade või siis õdede ego ei mahu auto salongi ära või mõtlevad nad, et neid ei panda muidu tähele kui ratturitele ette ei keera või liiga lähedalt mööda ei sõida? Positiivsel toonil lõpetades - oli mul ju igati õnnesutnud trenn, mis sisaldas poolteist tundi närvikõdi ja mõningast mõttearendust ning kokkuvõttes veel elusalt kojujõudmist. Polegi paha.