Väljapressitud jutt

Tere WILO teami blogi külastajad.

See jutuke mille ma oma peast püüan nüüd välja imeda on puhtal kujul selle blogi idee autori pealekäimise vili. Teema millest ma siin kirjutama peaksin peaks käsitlema WILO teami ühiseid rattatreeninguid. Pean tunnistama, et olen väga raske ülesande ees, nimelt tuleb mul kirjutdada sellest mida veel toimunud pole.... :-) Aga, et oma teamikaaslaste, täpsemini teamikaaslase ees mitte võlgu jääda, siis püüan siia paar mõtet siiski kirja panna.
Esiteks on meie teamis igal aastal hooaja alguses ootused väga suured, millegipärast pole see kunagi niimoodi hooaja keskel. Aga see selleks. Igal juhul oleme me aru saanud, et rattasõit on meile vaieldamatult kõige problemaatilisem külgi kogu XDreami sarjas. Oleme läbi 2 aasta kõige rohkem just nimelt pedaalides kaotanud. Kuigi jah, ega meil muudel aladel ka kiita pole, kes ei jõua joosta, kes viriseb koguaeg, kes laulab, kes ei oska kanuud tüürida, kaarti lugeda jne, jne. Seekord üritame ennast vähemasti parandada ja mul on rõõm kuulda, et esimese linnukesena on meie orienteerumisaju siseruumides pedaalimise käsile võtnud. Samuti on osad härrad endale lausa iseliikuvad rattad soetanud - ega rikkus ei anna häbeneda :-). No ja ülejäänud kolmandik on lihtsalt oma vanad velod üles tuuninud.
Mnjahh, nüüd olen ma omajagu ei millestki rääkinud - aitab küll.
Oot, siiski seda ka veel, et üritame laupäeval oma teamiga esimese ühise rattatreeningu teha, eks näis palju valutavaid kannikaid sellest tuleb :-)