Ehkki vahepealne aeg on läinud spordi mõttes suuremalt jaolt pekikogumise tähe all, siis mõned korrad on õnnestunud ka end liigutada... Ja seda vägagi ebatavalisel moel ja ebatavalises seltkonnas.
21.-25.maini kogunes erinevate Euroopa keskpankade rahvas Frankfurti, et tähistada Euroopa Keskpanga 10ndat aastapäeva. Kavas oli ca 15 erinevat spordiala alates sulgpallist ja bridzist lõpetades jalgrattasõidu ja korvpalliga. Ja rahvast oli palju, mitte vaid EL riikidest, vaid ikka kõikjalt Euroopast - Albaaniast, Türgist, Serbiast, s.h Euroopa Keskpank, Investeerimispank jm. Ei teagi täpselt, kui palju raffast oli, aga mõned tuhanded ikka... See tähendas ka igal tasemel sportlaste olemasolu.
Mina võistlesin 10 km krossijooksus, mis toimus ilusas Frankfurdi äärelinna metsapargis. Rada oli väga mõnus - suhteliselt pehme pinnas, ja täiesti metsa vahel, seepärast polnud ka väga palav (no natuke oli ikka ka). Natuke jama oli ainult selles, et pidi jooksma neli korda sama ringi.. Õnneks sai eelmisel päeval juba rajaga tutvumas käidud ja väike trenn tehtud. Igatahes joostud ma selle raja kuidagi sain, ehkki magamata ööd andsid endast märku, ja mingisugusest särtsust ega kiirusest rääkida ei saanud. Seetõttu lasin pisut enne lõppu veel ühe portugali naise mööda... Aeg oli oma kellaga võttes 50.12, ametlikku protokolli pole ilmutatud. Õnneks individuaalset arvestust ei peetud ka; ja võistkondliku arvestuse jaoks oli eestlasi liiga vähe. Jooksurajal oli meid 3, üldse kokku oli meie võistlejaid 16.
Eestlaste väike arv ei takistanud siiski viimasel päeval hiilata finaalalal, milleks olid kõik end kohale vedanud. Võistlus ise seisnes draakonipaatide võiduajamises Maini jõel. See kujutas endast natuke kanuu moodi paati, kuhu mahtus 20 sõudjat, trummimees ette takti lööma ja tüürimees taha seisma (kahjuks pole hetkel küll ühtki pilti, aga hiljem lisan, sest neid sai tehtud väga palju).
Kuna meid oli vähe, siis sai ühine löögijõud moodustatud koos Küprose sõpradega. Eelsõidus mind paadis ei olnud, kuid ka pooltühja paadiga tõid poisid eelsõidu võidu ära. Finaalis läksid kokku 5 sõidu võitjad (lisaks meile olid vist Ungari, Slovakkia, Tshehhi, Taani). No, ja loomulikult õnnestus meil ka finaal võita! See tundus küll natuke uskumatu, sest slovaki laiade musklitega mehed olid vägagi sõudjate moodi... Aga ilmselt oli edu võti hoopiski kohalik tüürija, kes karjus kõigile rütmi (mis ongi põhiline) ja õpetas väga hästi tehnikat ja lisaks veel lausa nõudis, et me peame selle asja kinni panema...
Sõit ise oli suht igav - mitte midagi muud ei teadnud ega näinud, peale oma mõla ja vee (mida on ka ohtralt süles), sest täiega tuli ju kühveldada:) Aga milline eufooria oli lõpus! Fotograafid ja kaameramehed (keda oli päris palju) tormasid vastu... 10 sekundit au ja kuulsust:)
21.-25.maini kogunes erinevate Euroopa keskpankade rahvas Frankfurti, et tähistada Euroopa Keskpanga 10ndat aastapäeva. Kavas oli ca 15 erinevat spordiala alates sulgpallist ja bridzist lõpetades jalgrattasõidu ja korvpalliga. Ja rahvast oli palju, mitte vaid EL riikidest, vaid ikka kõikjalt Euroopast - Albaaniast, Türgist, Serbiast, s.h Euroopa Keskpank, Investeerimispank jm. Ei teagi täpselt, kui palju raffast oli, aga mõned tuhanded ikka... See tähendas ka igal tasemel sportlaste olemasolu.
Mina võistlesin 10 km krossijooksus, mis toimus ilusas Frankfurdi äärelinna metsapargis. Rada oli väga mõnus - suhteliselt pehme pinnas, ja täiesti metsa vahel, seepärast polnud ka väga palav (no natuke oli ikka ka). Natuke jama oli ainult selles, et pidi jooksma neli korda sama ringi.. Õnneks sai eelmisel päeval juba rajaga tutvumas käidud ja väike trenn tehtud. Igatahes joostud ma selle raja kuidagi sain, ehkki magamata ööd andsid endast märku, ja mingisugusest särtsust ega kiirusest rääkida ei saanud. Seetõttu lasin pisut enne lõppu veel ühe portugali naise mööda... Aeg oli oma kellaga võttes 50.12, ametlikku protokolli pole ilmutatud. Õnneks individuaalset arvestust ei peetud ka; ja võistkondliku arvestuse jaoks oli eestlasi liiga vähe. Jooksurajal oli meid 3, üldse kokku oli meie võistlejaid 16.
Eestlaste väike arv ei takistanud siiski viimasel päeval hiilata finaalalal, milleks olid kõik end kohale vedanud. Võistlus ise seisnes draakonipaatide võiduajamises Maini jõel. See kujutas endast natuke kanuu moodi paati, kuhu mahtus 20 sõudjat, trummimees ette takti lööma ja tüürimees taha seisma (kahjuks pole hetkel küll ühtki pilti, aga hiljem lisan, sest neid sai tehtud väga palju).
Kuna meid oli vähe, siis sai ühine löögijõud moodustatud koos Küprose sõpradega. Eelsõidus mind paadis ei olnud, kuid ka pooltühja paadiga tõid poisid eelsõidu võidu ära. Finaalis läksid kokku 5 sõidu võitjad (lisaks meile olid vist Ungari, Slovakkia, Tshehhi, Taani). No, ja loomulikult õnnestus meil ka finaal võita! See tundus küll natuke uskumatu, sest slovaki laiade musklitega mehed olid vägagi sõudjate moodi... Aga ilmselt oli edu võti hoopiski kohalik tüürija, kes karjus kõigile rütmi (mis ongi põhiline) ja õpetas väga hästi tehnikat ja lisaks veel lausa nõudis, et me peame selle asja kinni panema...
Sõit ise oli suht igav - mitte midagi muud ei teadnud ega näinud, peale oma mõla ja vee (mida on ka ohtralt süles), sest täiega tuli ju kühveldada:) Aga milline eufooria oli lõpus! Fotograafid ja kaameramehed (keda oli päris palju) tormasid vastu... 10 sekundit au ja kuulsust:)
Auhinnaks anti õhtusel tseremoonial mõla (pildil meie esindaja Mardi käes).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar