Kanuutamas

Xdreami foorumis ärgitas Vahur huvilisi Saku lähistele Tammemäe karjääri kanuutrenni tegema. Ehkki mina end teab mis aktiivseks ikstriimijaks hetkel ei pea, kutsusid Tõnu ja Ahto mind oma tiimi kolmandat liiget asendama.

Harjutamine oli päris tegus, päris mitmeid asju sai jälle praktikas meelde tuletatud. No, tuleb välja, et ehkki eelmisel aastal sai korra Vahuriga harjutamas käidud, kipuvad need teadmised praktikas siiski ununema... Paar asja, mis kõrva taha sai pandud, olid ka päris uued. Loomulikult tuli välja, et me kõik oleme siiani kanuutanud pisut valesti, sest kohad, mis kanuusõidust valusaks peaksid jääma, peaks olema küljelihased (misiganesnimetusneilkapoleks). Meil aga annavad tavaliselt tunda kas piitseps, õlad või selg...

Ahto õppis tüürima, Tõnu tegi ees tööd, ja mina üritasin täita 'naisorienteeruja' rolli - Vahuri sõnul oleks segavõistkonna puhul kanuuetapil päris ideaalne variant, kui keskel istub (kerge) naine, kes on küll kanuu edasi aitamisel küll natuke kasutum, kuid vähemalt loeks kaarti;)

Koht oli päris huvitav - kaks saarekest keset karjääri, millest väiksemal elas sadu lärmakaid kajakaid ning 2 luike, kellest üks pesa peal istus. Suurema saare tuvastatavaks elanikuks oli pardipere - pardiema oma äsja koorunud ca 20! skaudist pardipojaga. Ponnistasime küll, kuid kõik pojad jäid peale meie ärasõitu ellu (napilt). Lisaks võis karjääri eri kallastelt leiduda veel hulganisti tsiklimehi, peesitajaid ja kalamehi; erinevalt lindudest me neid lähemalt takseerimas ei käinud. Aga mis oli postiivne (ilmselt tänu eelmise laupäeva ponnistustele), mingit prügimäge, nagu kartsin, sealt küll eest ei leidnud.

Kokkuvõttes oli väga lahe - ilm oli super, seltskond ka; teoreetilisi teadmisi tuleks vaid rohkem praktikas juurutada.. Aitäh Tõnule ja Ahtole!

Pildid: Katre, kes emadepäeval Liisega kaldal vapralt fotograafiametit pidas.