Selleaastane Jürööjooks, mis toimus laupäeva öö vastu pühapäeva Toila pargis, ei jää seekord meelde mitte millegi säravaga. Oli jälle üks järjekordne külm, pime ning tuuline öö; õnneks siiski vihmast pääsesime ning seetõttu ei olnud kõige hullem - Tallinnas sadas sel ajal vihma.Minul oli au joosta oma klubi II võistkonnas II vahetust, mis toimus peaaegu valges. Teate sain hästi - Erik oli esimeses vahetuses teinud tubli jooksu - läksin rajale meie esindusvõistkonnast, kes oli ühtlasi ka tiitlikaitsja, 2 minutit hiljem 9.ndana.
Kohe kui rajale sain, selgus, et minu jaoks kulgeb jooks väga vaevaliselt. Ei teagi, kas tegemist oli õhtuse ajaga, liialt suure pidutsemisega eelmisel õhtul, või lihtsalt mitte väga hea päevaga. Jalg lihtsalt ei tõusnud, ja iga samm, mis isegi ei nõudnud tõusu võtmist, tuli väga raskelt. Seetõttu läksid paar minuga koos startinud võistlejat (nt. OK Peko) oma teed juba üsna alguses. Torkasin juba kolmandasse punkti minnes kuidagi oksaga oma vasaku läätse silmast välja ning kaotasin selle ära. Kaarti näen siiski lugeda ka niisama (Toilas läks kaardilugemiseks siiski vaja lambi abi, sest oli juba hämar. Samas oli kaardi lugemine siiski üsna ebamugav, sest kaardi kilelt peegeldas lambi tuli nii tugevalt tagasi, et tihtipeale tuli ikka tükk aega nuputada, enne kui sellest kirjumirjust midagi välja lugeda õnnestus; ilmselt oli see probleem siiski kõigil võistjejail.) Metsaalune oli siiski piisavalt valge, ja võibolla seetõttu õnnestus (tänu oma üliaeglasele tempole) suurematest vigadest pääseda. Üks kaar õnnestus siiski teha, kuna seitsmendasse punkti minnes ei lugenud kaarti piisavalt hoolikalt ning jooksin kinni aeda, millest otsustasin lõpuks siiski ümbert ringi joosta (ehkki aias leidus ka auke). Lisaks jooksin eelviimases punktis kõigepealt valesse hajutusse. Ülilihtsa raja kohta oli need vead siiski andestamatud.
Ühesõnaga rajal viibides ei suutnud oma jooksuga absoluutselt rahule jääda, ehkki pärast tuli välja, et suutsin oma etapil siiski välja joosta 7-nda aja, mis meie võistkonna lõikes kõige hullem ei olnudki. Loo püänt saabus siiski pisut enne võistluse lõppu - nimelt selgus, et meil IV vahetust jooksnud Edith oli kogemata vale hajutuspunkti võtnud ning seetõttu me tulemust kirja ei saanudki. Üldiselt olime 8-9 kohal, seega eelmise aasta kohta poleks õnnestunud niikuinii ületada. Kogu võistlus kulmineerus sellega, et kahjuks pidi meie esindusvõistkond sel aastal kalevipoja kuju loovutama Orvandi võistkonnale. Samas oli teisipidi pisut hea meel ka - s.t. et võitis just Orvand. Minu noored eksklubikaaslased Leholast on tegijad:)
Ja Erik, sellest on mul tõesti täiesti ükskõik, kas Jüriööjooks toimub valges, pimedas või hämaras - minu pärast võiks Jüriöö tõesti olemata olla:))
On tõesti väsitav, kui kolmel ööl järjest saab magama alles kolme paiku öösel...
Tulemused
Pilt on tehtud eelmisel Jüriööjooksul Ülemistes; autor Rainer Rannala
Ühesõnaga rajal viibides ei suutnud oma jooksuga absoluutselt rahule jääda, ehkki pärast tuli välja, et suutsin oma etapil siiski välja joosta 7-nda aja, mis meie võistkonna lõikes kõige hullem ei olnudki. Loo püänt saabus siiski pisut enne võistluse lõppu - nimelt selgus, et meil IV vahetust jooksnud Edith oli kogemata vale hajutuspunkti võtnud ning seetõttu me tulemust kirja ei saanudki. Üldiselt olime 8-9 kohal, seega eelmise aasta kohta poleks õnnestunud niikuinii ületada. Kogu võistlus kulmineerus sellega, et kahjuks pidi meie esindusvõistkond sel aastal kalevipoja kuju loovutama Orvandi võistkonnale. Samas oli teisipidi pisut hea meel ka - s.t. et võitis just Orvand. Minu noored eksklubikaaslased Leholast on tegijad:)
Ja Erik, sellest on mul tõesti täiesti ükskõik, kas Jüriööjooks toimub valges, pimedas või hämaras - minu pärast võiks Jüriöö tõesti olemata olla:))
On tõesti väsitav, kui kolmel ööl järjest saab magama alles kolme paiku öösel...
Tulemused
Pilt on tehtud eelmisel Jüriööjooksul Ülemistes; autor Rainer Rannala
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar