Piix käis millalgi välja idee, et võiks (keegi olla nii varem teinud) rongiga Tallinnast Paldiskisse sõita ja siis sealt ratastega tagasi vändata. Mulle hakkas see idee meeldima ja konsulteerides Hannesega, otsustasime selle ära teha. Kahju, et Piix ise osaleda ei saanud :-( Aga selle eest oli meil kaasas varumees Tõnn :-). Ühesõnaga 8.41 startisime Hannese maja eest ratastel Kivimäe jaama 8.47 väljuvale rongile. Rõvedalt vara laupäeva kohta. Hannes suutis siin muidugi veel omakorda ärevust tekitada oma kroonilise hilinemisega. Ehk siis tema maja eest 2 km kaugusel asuvasse rongijaama väntamiseks jäi meil 6 minutit. Õnneks siiski jõudsime. Rongisõit sujus meil mugavalt. Ma ei teadnudki, et rongides on eraldi rattahoidjad ja täiesti istutavad istmed. See on see, kui vaid oma autoga sõidad ja ühistransporti ei kasuta. Muuseas kontingent, kes rongis meiega koos Paldiskisse reisis oli omapärane. Kes lakkus õlut, kes oli ära söönud mitu küüslauku, kes püksi s....... jne. Nendest pisidetailidest me ennast (v.a mina) häirida ei laskunud ja peale tunnist loksumist olime õnnelikult Paldiskis. PS! Soovitan teil kindlasti Paldiskisse minnes häda korral rongijaama wc-d külastada. Nii luksi wc-d pole ammu näinud: paber, vesi, prilllauad, kõik on ilus ja puhas ning absoluutselt tasuta :-)
Ah-jaa, midagi peaks ka rattasõidust rääkima... Tuul oli enamus aja tagant, seega tuli keskmine kiirus päris hea ja tee möödus ladusalt. Üldiselt üritasime suurtest trassidest kõrvale hoida, et turvalisemalt koju jõuda, aga lõpuni hästi see meil ei õnnestunud.
Lisan siia juurde ka kaardi, kus on meie teekond näha. Liiklus oli kuni Väänani täiesti talutav, aga
siis läks asi üsna hulluks. Väänast Tallinnasse olime sattunud justkui pulma- või siis matuserongi, see oli päris ebameeldiv kogemus, autod muudkui voorivad ja voorivad ja lõppu ei näe kuskilt. Õnneks eriti ohtlikke olukordi ei tekkinud ja kõik jõudsid tervena koju. Teine kord sellisesse liikluskaosesse küll enam sattuda ei tahaks....
Lõpetuseks seda, et kokku tuli meil 60 km ja aega kulus 2 tundi ja mõni minut peale, seega igati korda läinud treening.
siis läks asi üsna hulluks. Väänast Tallinnasse olime sattunud justkui pulma- või siis matuserongi, see oli päris ebameeldiv kogemus, autod muudkui voorivad ja voorivad ja lõppu ei näe kuskilt. Õnneks eriti ohtlikke olukordi ei tekkinud ja kõik jõudsid tervena koju. Teine kord sellisesse liikluskaosesse küll enam sattuda ei tahaks....
1 kommentaar:
Vahva! Kui vaid kõik mu ideed nii kiiresti teostuks. Hea oleks muidugi ka ise osaleja olla, aga kõike head vist korraga ka ei saa.
Postita kommentaar